Akadeemiline petturlus
Akadeemiline petturlus on
- õpiväljundite hindamisel sellise materjali, abi või tehisintellekti rakenduse kasutamine, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud;
- lubamatu abi küsimine ja tarvitamine, näiteks etteütlemine, mahakirjutamine, individuaalsel hindamisel kaaslase abi tarvitamine;
- selline teadmiste vahetamine, mis ei ole õppejõu poolt lubatud;
- teise üliõpilase hindamisel osalemine, kui see ei ole lubatud;
- kellegi teise töö esitamine oma nime all või selle osade tahtlik kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta (plagieerimine);
- generatiivse tehisaru koostatud töö esitamine oma nime all ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta või selle tahtlik kasutamine enda töö osana ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
- iseenda töö uuesti esitamine samas või teises õppeaines, v.a juhul, kui õppejõud on seda lubanud.
Vaata ka sotsiaalteaduste valdkonna loodud videoid akadeemilisest petturlusest
Mis on plagiaat?
Kõige sagedasemad plagiaadi- ehk loomevarguse juhtumid on seotud viitamata allikate kasutamisega. Võõras tekst võidakse esitada kas sõna-sõnalt või ka mõningal määral muudetult enda omana.
Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, ideed, tsitaadid, valemid, arvulised andmed ja pildimaterjal tuleb viidata. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata.
Akadeemilise petturluse alla kuulub ka teksti või muu tehisintellekti rakenduse kasutamine ilma sellele viitamata või mahus, mis pole õppejõuga kokku lepitud. Tekstirobot ei ole teksti (kaas)autor, vaid vahend, mida kasutada teksti koostamisel. Tekstiroboti kasutamise viitamise kohta saab lugeda Tartu Ülikooli suunisest tekstiroboti kasutamiseks õppetöös.
Viitamisel tuleks meeles pidada, mis otstarvet see töös täidab. Nt kas soovid edastada ideed või vaielda vastu kellegi seisukohale. Siin on peamiselt kaks varianti: tsiteerimine (kasutatakse jutumärke või kaldkirja) ja refereerimine (originaalteksti ideede väljendamine oma sõnadega, jutumärgid puuduvad). Hoiduda tuleks tahtmatu plagieerimise eest, nt ümbersõnastamine ilma viitamiseta ja liiga paljude tsitaatide kasutamine oma töös.
Viitamisstiile on mitu ning kasutada tuleks oma erialal tavaks saanud stiili. Kindlasti tuleb enne akadeemiliste kirjutiste koostamist uurida oma valdkonnas või instituudis kehtivaid viitamisnõudeid.
Tartu Ülikooli liikmeskond saab alates 2024. aasta veebruarist kasutada StrikePlagiarismi plagiaadituvastussüsteemi, mille abil on võimalik kontrollida kirjalike tööde originaalsust, st võrrelda neid internetis ja eri andmebaasides olevate eesti- ja ingliskeelsete materjalidega. Plagiaadituvastussüsteemi kasutamise eesmärk on vältida plagiaati ja tõsta teadlikkust loomevargusest. Ülikoolil on õigus kontrollida üliõpilaste kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemi abil, laadides need üles plagiaadituvastussüsteemi andmebaasi.
Plagiaadituvastussüsteem tuvastab tekstilised kokkulangevused kontrollitava töö ning internetis olevate tekstide ja plagiaadituvastussüsteemi andmebaasides olevate tekstide vahel. Seejärel on õppejõul võimalik kontrollida, kas üliõpilane on viidanud korrektselt, ja plagiaadi leidmise korral selgitada üliõpilasele, mille vastu on eksitud.
StrikePlagiarismi saab kasutada Moodle’i kursusel ülesande, foorumi, õpikoja või testi esseeküsimuse kaudu esitatud tööde kontrollimiseks ja veebipaneeli kaudu.
Üliõpilased iseseisvalt plagiaadituvastussüsteemi kasutada ei saa - oluline on õppejõu/juhendaja ja üliõpilase vaheline koostöö.
Mõnes akadeemilises üksuses on lõputööde plagiaadituvastussüsteemiga kontrollimise tarvis määratud kindel inimene, seega peaks üliõpilased sooviga kontrollida oma lõputööd pöörduma oma programmijuhi või juhendaja poole. Plagiaadituvastussüsteemis tuvastatud kattuvuste kontrollimiseks ja paranduste tegemiseks peab varuma aega, seega ei saa tekstide kontrollimist jätta viimasele minutile.
Plagiaadituvastussüsteemi juhend: https://sisu.ut.ee/juhendid/plagiaadituvastus
Mis kaasneb akadeemilise petturluse toimepanekuga?
- Akadeemilise petturluse ja vääritu käitumise kahtlusega juhtumite menetlemiseks on igas valdkonnas või instituudis komisjon (vt kontakte allpool).
- Õppeaines toimunud akadeemilise petturluse avastanud õppejõud teeb rikkumise puhul üliõpilasele hoiatuse või raskema rikkumise korral komisjonile esildise juhtumi menetlemiseks. Üliõpilasel on õigus esitada viie tööpäeva jooksul seletuskiri ja hoiatus vaidlustada.
- Komisjon teavitab üliõpilast menetlusest, esitab talle ülevaate komisjonile teadaolevatest asjaoludest ning küsib temalt juhtumi kohta selgituse.
- Komisjoni ettepanekul vormistatakse üliõpilasele hoiatus, noomitus või eksmatrikuleerimine.
Kui üliõpilane paneb toime akadeemilise petturluse ja saab noomituse või alustatakse eksmatrikuleerimist, märgitakse vastava õppeaine protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud“, ning sellisel juhul ei ole õigust sooritada selle õppeaine kordushindamist. Hoiatuse korral on õppejõul õigus hinnata õppeaine negatiivse hindega või alandada hinnet.
Peale akadeemilise petturluse võib üliõpilast eksmatrikuleerida ka teistel vääritu käitumise juhtudel (nt dokumentide võltsimine, üldtunnustatud käitumisnormide vastu eksimine, tahtlikult toimepandud kuritegu). Vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane saab taotleda reimmatrikuleerimist, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud kaks aastat.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Komisjoni juht Kadri Simm, hea teadustava nõustaja
Kontakt: Heddy Haljak, heddy.haljak@ut.ee; hv.petturlus@lists.ut.ee
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Komisjoni juht Heiki Kasemägi, materjalitehnoloogia kaasprofessor
Kontakt: Kairi Terreping, kairi.terreping@ut.ee
Meditsiiniteaduste valdkond
Komisjoni juht Andre Koka, kehalise kasvatuse didaktika kaasprofessor
Kontakt: Rene Kärner, rene.karner@ut.ee
Sotsiaalteaduste valdkond
Haridusteaduste instituut
Komisjoni juht Pille Nelis, nooremlektor
Kontakt: pille.nelis@ut.ee
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Komisjoni juht Heiko Pääbo, lektor
Kontakt: heiko.paabo@ut.ee
Ühiskonnateaduste instituut
Komisjoni juht Avo Trumm, infojuhtimise ja -analüüsi teadur
Kontakt: Mari-Liis Tikerperi, mari-liis.tikerperi@ut.ee
Psühholoogia instituut
Komisjoni juht Annegrete Palu, nooremlektor
Kontakt: Kertu Saar, kertu.saar@ut.ee
Majandusteaduskond
Komisjoni juht Kertu Lääts, majandusarvestuse kaasprofessor
Kontakt: Anneli Kütt, anneli.kutt@ut.ee
Õigusteaduskond
Komisjoni juht René Värk, rahvusvahelise õiguse kaasprofessor
Kontakt: rene.vark@ut.ee
Narva kolledž
Komisjoni juht Aet Kiisla, avaliku halduse nooremlektor
Kontakt: aet.kiisla@ut.ee
Pärnu kolledž
Komisjoni juht Monika Kumm, teadustöö aluste lektor
Kontakt: monika.kumm@ut.ee
Kontaktid seisuga 18.04.2022